Inimestele on omane teha otsuseid ja valikuid juba teadaoleva, tuntud ja turvalise kasuks, mitte alati tõenduspõhiselt ja ratsionaalselt. Olgu see siis otsus jääda pikaajalisele töökohale, selle asemel, et võtta risk ning proovida midagi uut või valik uskuda ilma pikemalt mõtlemata väiteid, mis kinnitavad juba väljakujunenud veendumust. Näiteks on vaktsineerimisvastaste hoiakutega inimene valmis tõenäolisemalt uskuma artiklit, mis tema olemasolevaid veendumusi kinnitab, kui artiklit, mis sellele vastupidist argumenteerib.

Kui tegemist on väheoluliste, korduvate või kiirete otsustega, mille üle pikemalt kaalumine ei ole vaeva väärt, siis ongi põhjendatud nende automaatselt tegemine. Sellised on näiteks igapäevaotsused nagu mida parasjagu süüa teha, millist teed mööda tööle sõita või kuidas juba tuttavas seltskonnas käituda. Samas on aga oluline mõista, et kui otsus ei ole läbimõeldud, siis võib sageli juhtuda, et ajavõidu asemel tekitab automaatselt tehtud otsus või järeldus rohkem probleeme, kui see lahendab. Näiteks võib tavapärast trajektoori mööda tööle sõites avastada, et teel tehakse remonti ning kiiresti kohale jõudmise asemel tuleb ummikus istuda.

Kapitoolium

Väljaspool praktiliste igapäevaotsuste fooni on emotsioonide või nn kõhutunde ajel tehtud otsustel aga ka reaalsed tagajärjed. Üheks hiljutiseks eredaks näiteks sellest on 6. jaanuaril 2020 USA president Donald Trumpi toetajate poolt Kapitooliumi tungimine. Kuigi mitmete Trumpi toetajate valik seda teha võis olla rohkem või vähem läbi mõeldud, siis kindlasti leidus ka neid, kes läksid aktsiooniga kaasa eelkõige seetõttu, et ei tahtnud grupist (s.o Trumpi toetajad) erineda. Neid, kelle gruppi kuulumise tahe oli suurem kui kahtlus, kas tegemist on ikka hea mõttega. Kas nad kujutasid ette, et Kapitooliumi ees rahumeelsest protestimisest saab hoopis seadusevastane sissetung USA Senati ruumidesse, on iseasi. Sellest hoolimata peavad nad nüüd oma tegude eest vastutama mitte enam grupi, vaid indiviidi tasandil.

On oluline endale teadvustada, et kuigi automaatsete otsuste ja valikute tegemine on sageli optimaalsem, on meie võimuses igal ajal ümber lülituda ja valida ratsionaalne arutluskäik. See aga eeldab, et tunneme ära hetked, millal lähtume oma kõhutundest ja teeme aktiivse valiku teistsuguse otsustamisprotsessi kasuks.

Parim tööriist seejuures on kriitiline mõtlemine 

Lihtsustatult öeldes hõlmab kriitiline mõtlemine eelduste ja väidete kahtluse alla seadmist, tõenduspõhist otsustamist, alternatiivide kaalumist, valmidust kõrvale jätta oma olemasolevad hoiakud ja hinnangud ning arvestada ka seisukohtadega, millega me tingimata ei nõustu.

Oluline samm kriitilise mõtlemise suunas on valmisolek ka iseenda valikuid ja veendumusi kahtluse alla seada ning nendest põhjendatud juhtudel lahti öelda. Praktikas tähendab see, et enne teatud ühiskonnagrupi või idee suhtes arvamuse avaldamist tuleks endalt küsida, miks ma nii arvan. Kui vastus sellele küsimusele on, et “keegi kunagi arvas samuti nii”, “ma kuskilt kuulsin” või “kõik ju arvavad nii”, on ehk targem seisukoht avaldamata jätta. Vähimal juhul tasub enne plaanitu väljaütlemist täpsemalt uurida, kas seisukohta toetavad reaalsed tõenduspõhised andmed.

Apelleerides seisukoha sisuliselt põhjendamise asemel näiteks kellegi autoriteedile, väljakujunenud traditsioonidele või ringloogikale, on tegemist demagoogia ehk tõe moonutamisega. Kui kuulaja oskab aga kriitiliselt mõelda, siis tunneb ta demagoogia ära ning oskab juhtida vestlust sisulise arutelu suunas.

15. märtsil tähistatakse üle maailma Rahvusvahelist Kõnekunsti päeva (ingl. k. World Speech Day). 2021. aasta Rahvusvahelise Kõnekunsti päeva keskseks teemaks on „Inimkond ristteel“. Üheks selliseks ristteeks on meie kõigi valik: kas juhtida oma otsuseid ja valikuid ise või lasta teistel seda teha. Sellest ajendatuna korraldavad Eesti Väitlusselts ja sotsiaalne ettevõte SpeakSmart juba mitmendat aastat Märka Argumenti nädalat (15.-19. märts 2021), mis sel aastal keskendub just kriitilise mõtlemise oskusele.

www.märkaargumenti.ee

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe digilehes ja Delfi uudisteportaalis 15.03.2021