Inimesed, kes tulevad argumenteeritud mõtlemise või läbirääkimiste koolitusele enamasti eeldavad, et nad õpivad koostama ja esitama veenvaid argumente. Nii see ongi, kuid paljud neist ütlevad kas koolituse käigus või tagasisides, et nad ei osanud oodata kuulamise suurt osakaalu ja tähtsust. Struktuurne kuulamine on argumenteeritud eneseväljenduse mündi teine, möödapääsmatult oluline külg.

MATIK-õpe ehk matemaatika, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja kunsti lõimitud õpe on Eestis alles kujunemas. Haridus- ja Noorteamet (Harno) koordineerib seda suunda Inseneriakadeemia programmi raames ja partnerkoolide ring on kiiresti kasvanud. Valdkond ise on aga nii uus, et "hea MATIK-õppe" ühist definitsiooni polnud veel kellelgi.

Projektide ebaõnnestumise põhjuseid otsides vaadatakse sageli eelarvet, ajakava või tehnilisi lahendusi. Märksa harvem pööratakse piisavat tähelepanu projektikommunikatsioonile – kuigi just see on sageli määrav tegur nii projekti heakskiitmisel kui ka selle edukal elluviimisel. Efektiivne projektikommunikatsioon ei ole lisategevus, vaid juhtimisvahend, mis seob strateegia, inimesed ja tulemused ühtseks tervikuks.

Rääkisin hiljuti kliendiga, kes kirjeldas, kuidas nende organisatsiooni arutelu muutus täielikus vastasseisuks, sest keegi ei tahtnud oma osa eelarvest loovutada. Kõik olid selgelt oma positsioonides kinni ja kohtumiselt lahkuti kokkuleppeta ning tundega, et ei astutud ühtegi sammu üksteisemõistmise suunas.

Tänases kiires maailmas peetakse rääkimist ja enesekehtestamist sageli edu sümboliks, kuid tegelik väärtus peitub sageli hoopis kuulamisoskuses. Tasub endalt ausalt küsida: mida sa teed sel ajal, kui sa parajasti koosolekul ei räägi?