Mis võiks olla diagnoos, kui koostöö kolleegidega paistab pidevalt rappa jooksvat? Muidugi on võimalusi palju ja väga erinevaid, kuid üks oluline tegur, mis ühist tegutsemist takistab, on ebaselge suhtlus. Kui mõtteid või ootusi ei kommunikeerita selgelt, tulenevad sellest nii otsesed kui kaudsed kahjud kogu kollektiivi töövõimele. Õnneks aitab selle häda vastu argumenteeritud suhtlemisoskus.

Inimesed, kes tulevad argumenteeritud mõtlemise või läbirääkimiste koolitusele enamasti eeldavad, et nad õpivad koostama ja esitama veenvaid argumente. Nii see ongi, kuid paljud neist ütlevad kas koolituse käigus või tagasisides, et nad ei osanud oodata kuulamise suurt osakaalu ja tähtsust. Struktuurne kuulamine on argumenteeritud eneseväljenduse mündi teine, möödapääsmatult oluline külg.

MATIK-õpe ehk matemaatika, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja kunsti lõimitud õpe on Eestis alles kujunemas. Haridus- ja Noorteamet (Harno) koordineerib seda suunda Inseneriakadeemia programmi raames ja partnerkoolide ring on kiiresti kasvanud. Valdkond ise on aga nii uus, et "hea MATIK-õppe" ühist definitsiooni polnud veel kellelgi.

Projektide ebaõnnestumise põhjuseid otsides vaadatakse sageli eelarvet, ajakava või tehnilisi lahendusi. Märksa harvem pööratakse piisavat tähelepanu projektikommunikatsioonile – kuigi just see on sageli määrav tegur nii projekti heakskiitmisel kui ka selle edukal elluviimisel. Efektiivne projektikommunikatsioon ei ole lisategevus, vaid juhtimisvahend, mis seob strateegia, inimesed ja tulemused ühtseks tervikuks.

Rääkisin hiljuti kliendiga, kes kirjeldas, kuidas nende organisatsiooni arutelu muutus täielikus vastasseisuks, sest keegi ei tahtnud oma osa eelarvest loovutada. Kõik olid selgelt oma positsioonides kinni ja kohtumiselt lahkuti kokkuleppeta ning tundega, et ei astutud ühtegi sammu üksteisemõistmise suunas.