50% raisatud aega: 3 levinud kuulamisviga
Vahelesegamine viib arusaamatusteni
Kuulamisoskuse puudumine võib ettevõtetele kalliks maksma minna. Uuringud näitavad, et kuni 50% koosolekuaegadest on ebaefektiivsed, kuna osalejad ei kuula teineteist piisavalt tähelepanelikult (Forbes). See toob kaasa olukorra, kus vestlused liiguvad edasi enne, kui probleemi olemus on täielikult mõistetud.Eesti ärikultuuris on sageli kombeks kiire reageerimise nimel üksteisele vahele segada, et näida proaktiivsete ja kaasamõtlevatena. Paraku viib see sageli valede probleemide lahendamiseni, arusaamatusteni või isegi konfliktideni.
Kas kuulad päriselt?
Üks lähenemine, mis on maailmas üha enam tähelepanu pälvimas, on "sügav kuulamine" (Forbes). See keskendub eesmärgipärasele kuulamisraamistikule, mis aitab vestluste kvaliteeti parandada.
SpeakSmarti kogemus näitab, et selline lähenemine toob eriti suurt kasu just Eesti kontekstis. Kui võtame alguses 30 lisasekundit, et lasta teisel inimesel oma mõte lõpetada, võib see lõpuks säästa sadu tunde asjatut arutelu.
Näiteks jagas hiljuti ühe tehnoloogiaettevõtte juht kogemust, kus nende tiim arutas pikalt ühte IT-lahenduse ideed, kuid sisuliselt räägiti pidevalt teineteisest mööda. Pärast sügava kuulamise õppimist selgus, et tegelik probleem polnud üldse valdkonnas, mida eelnevalt peeti kriitiliseks.
Sõna saavad need, kes sõna võtavad
Aastaid tagasi osales ühel mu koolitusel naisterahvas, kes oli töötanud aastaid Rootsis, Uppsala ülikoolis ning töötas nüüd Eesti akadeemilises sektoris keskastme juhina. Kahe riigi kultuuri võrreldes ütles ta, et Rootsis ei läinud ta kunagi koosolekult ära nii, et ta poleks saanud oma panust anda. Eestis juhtub selliseid koosolekuid sageli, sest koosolekutel saavad sõna need, kes sõna võtavad. Tema on loomult ise tagasihoidlikum ja vaiksema häälega ning ise sõna ei võta.
Uuringud näitavad, et võti asjalikumate otsuste tegemiseks peitub just eesmärgistatud aruteludes. Kui me ei katkesta vestluskaaslast, julgeb teine inimene oma mõtted põhjalikumalt lahti rääkida, mis omakorda vähendab tõlgenduste vääritimõistmist.
Sügav kuulamine ei ole passiivne vaikimine, vaid teadlik kuulamisraamistik, mis paneb meid paremini küsima, analüüsima ja lahendusi leidma (Crestcom).
Kokkuvõttes on kuulamisoskuse arendamine investeering, mis tasub end mitmekordselt ära. See parandab mitte ainult individuaalset suhtlemist, vaid tõstab ka kogu organisatsiooni efektiivsust ja tulemuslikkust. Seega tasub võtta aega, et kuulata teisi tähelepanelikult ja sügavalt – see võib olla võtmetegur edu saavutamisel.
Margo Loor
Juhtivkoolitaja ja moderaator
SpeakSmart
SpeakSmart on Eesti juhtiv argumenteeritud suhtlemisoskuste koolitus- ja konsultatsioonifirma, mille missioon on aidata inimestel ja tiimidel efektiivselt suhelda, argumenteeritult mõelda, oma seisukohti väljendada ja otsustada. Ettevõte on kaheksateistkümne tegevusaasta jooksul koolitanud üle 22 000 inimese.